Kommunikatsiooniteooria III loeng

Kommunikatsioon ja dialoog

Kommunikatsiooniteoorias on leivinud kaks lähenemist: realism- mehaaniline ja konstruktivistlik- sotsiaalkonstruktsionistlik. Esimene neist käsitleb kommuniktsiooni kui sõnumi transporti saatjalt vastuvõtjale ja teine usub, et suhtlejad loovad tähendusi ja esineb süsteemsus: sõnumite loomine, neist arusaamine ning see mis juhtub sõnumiga, kui see ringleb.

Maailm, mida tunneme, on maailm, mida ise loome ja ühiskond meie ühine kujutlus.

Sotsiaalne konstruktsionism- on kriitiline suhtumine ideedesse, maailma. See, mida näeme vastab meie tegelikule maailmale. Ajalooline ja kultuurilne spetsiifika- põhjustatud. Mõisted on kunstlikult inimeste poolt valmistatud. Tunnetust toidab sotsiaalne protsess- konstrueerimine on sotsiaalne. Tunnetus ja sotsiaalne tegevus on üksteisega põimunud, iga konstruktsioon toob kaasa mingisuguse tegevuse. Mõtlemise ja tunnetuse eelduseks on keel. Keel on sotsiaalse tegevuse vorm.

Keel ei ole ainult eneseväljenduse vahend. Inimesed konstrueerivad suheldes maailma. Kõne endas on sisekõne, mitte kommunikatsioon. Sõnade abil loome maailma, korrastame seda. Keelega muudame olukordi ja kaardistame situatsioone. Keel ja sõnad loovad uusi tähendusi, nad on väga tähtsad. Keele abil kirjeldame teistele olukordi, kuid ei saa kunagi kindlad olla, et teine inimene saab meie sõnumist aru nii, nagu meie ise. Kõnelemine ja kommunikeerimine on oskused omeette.

Diskursus- viis, kuidas me millestki räägime. Praktika, mis vormib objekte, millest kõneleb.

Michel Foucault- 1926-1984, filosoof ja suur mõtleja. Ta keskendus sellele, et diskursus loob teadmise, mis lähtub tegevusest, millest saame võimu.

Võim on vahend, seda on võimalik saavutada, mõnikord ka mitte. Võim ei ole omadus, mis mõndadel on ja teistel mitte, see on diskursuse efekt. Kui võim on maskeeritud, siis töötab ta hästi, kuid kui võim on arusaadav, siis muutuvad inimesed tõrksaks. Võim asetseb kõigis süsteemides, kõikjal maailmas.

James Carey- 1934- 2006, kommunikatsioon kui transmissioon ja rituaal. Kommuniktsioon on transport saatjalt vastuvõtjale. Püüti suurendada ruumis liikuvate sõnumite ja info transpordi kiirust ja mõju. Laulval häälel lugedes.

Kommunikatsioon on rituaal, see on samamoodi sõnumist arusaamine ja kogukonna loomine.

Kogukond kujuneb kommunikatsioonis. Kommunikatsioon on sümboline protsess, kus luuakse, säilitatakse ja kujundatakse ümber ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust.

Konstruktivism. Kommunikatsioon kui süsteem. Isoleeritud objektide asemel vaadeldakse seoseid objektide vahel. Süsteem on tervik, mis koosneb elementidest ja seostest nende vahel. Elementide seos võib olla erinev. Tsirkulaarsed seosed- kõik tuleb tagasi. Positiivne ja negetiivne tagasiside, positiivset häbenetakse enam.

Haken- sünergia. Interatsiooni mudel- uurijad on matemaatikud. Funktsioon, kus z on muutuja, mis muudab funktsiooni. Millalgi süsteem stabiliseerub.

Keeruline lugeda ja kindlasti ka aru saada, aga väga informatiivne.