Wikileaks- uue sõja põhjustaja või demokraatia uuele tasemele viija?
WikiLeaks on rahuvusvaheline veebiorganisatsioon, mis alustas oma tegevust 2007.aastal. Selle eestvedajaks on Julian Assange, kellel on üle maailma palju pooldajaid ja umbes sama palju vaenlasi. Tema tegevus on väga julge, sest enamasti tegeleb WikiLeaks salastatud ja poliitiliste andmete avaldamisega. Neile saadetakse dokumente ning Assange ja tema jüngrid, vabatahtlikud muudavad selle informatsiooni loetavaks tavainimesele ning kindlasti kõmutekitavaks. Assange on loonud justkui uue kommunikatsiooniharu, mis on ohtlikum ja laastavam kui tavaline ajakirjandus. Tema tegevus võib viia sõjani ja tõenäoliselt on see ohtlik ka uudiste allikatele ja Assangele endale. Paljud kolmanda maailma riigid ning USA, kellest on enim artikkleid lekkinud Interneti keskkonda, ei kiida heaks sellist info vaba kulgu kodanikeni. Nad leiavad, et Assange ise on terrorismi õhutav ja omakasupüüdlik ega usu mehe välja öeldud sõnadesse, et ta üritab vaid demokraatiat järgmisele tasemele viia.
5.aprillil 2010 avalikustas WikiLeaks USA sõjaväe helikopterist filmitud video Bagdadi õhurünnakust, mille lekitajaks WikiLeaksile oli USA 22-aastane sõdur. Filmilindilt on näha, kus helikopter teeb oma tavapärast luurelendu Bagdadi kohal ning märgatakse kahte suuremate kottidega meest, kes tänaval liikudes kõnetavad kohalikke. USA sõjavälased kopteris paluvad kohe luba tule avamiseks ning selle nad ka saavad. Järgneb tuli automaatidest kuni kõik tänaval olijad on surnud. Ameeriklased tiirutavd veel pisut linna kohal ja näevad, kuidas keegi on siiski ellu jäänud ja roomab tänaval. Kannatanu lähedal peatub kaubik, kes tahab aidata haavatut, kuid taaskord paluvad sõdrurid tuleavamiseks luba ja järgnevad kuulid. Hiljem selgub, et kottidega mehed olid ajakirjanikud, kellel oli kaasas kaamera ning kes tahtsid vaid kohalikelt intervijuud. Kaubikujuht oli vaid mees, kes viis hommikul oma lapsi kooli ja soovis hädasolijat aidata. Õnneks lapsed autos jäid ellu, kuid kõik tesed süütud, tapeti. Mis on aga eriti taunimist väärt, on tõsiasi, et selle meeletu veresauna ajal, kui ameeriklased tulistasid täiesti tavalisi inimesi, tundus see olevat sõdurite jaoks meeldiv ja mänguline. Lindilt kostuvad kommentaarid ja vestlused annavad tunnistust, et end rahutagajateks nimetavad sõdrurid käitusid kui timukad ja ei hoolinud Bagdadi inimestest karvavõrdki. Nad tegutsesid kui noored poisid arvutis sõjamänge mängides, laastavalt ja mitte kedagi ellu jättes.
Lisaks on Wikileaks avaldanud palju materjale ka kolmanda maailma riikide ja arengumaade kohta. Enamasti käsitlevad need kas inimsusevastaseid kuritegusid või rahapettusi. Näiteks levisid andmed, et Keenia president on riigikassast endale kantinud meeletuid summasid samal ajal kui enamus tema riigist on näljasurmast sammu kaugusel. Mõnedes Aafrika riikides tegutsevad politsei kõrval tapasalgud, et protestijaid maha suruda. Neil on luba kõik, kes ette jäävad maha lasta. Müüakse lapsi, naisi ja teisitimõtlejad kõrvaldatakse. Paljud riigid Ladina- Ameerikas ja Indoneesias saavad enamuse oma riigikassas olevast rahast uimastite müügist.
Need on vaid mõned infolekked, mida Wikileaks on paljastanud. Usun, et säärased kuriteod, mis väidetavalt toimuvad demokraatiat au sees hoidvates riikides, oleks patt mitte avaldada, kuid samas tean, et need probleemid ei kao avalikkuse ette jõudes. Aafrika ja Ladina- Ameerika ning paljud teised madala SKP-ga riigid, on sajandeid nii oma elu elanud ja vaevalt see Euroopa või USA sunnil niipea muutub. Küll aga on võimalik kommunikatsioonikanalite abil Euroopat ja USA mõjutada, sest nende väärtegude ulatus on ületanud nende rahvusriikide piirid ja tihti palju jõulisemad ning silmakirjalikumad. Näiteks on USA tunginud erinevatesse riikidesse ettekäändega, et aitab taastada, luua demokraatiat või rahu tagada. See kõik ei vasta enamasti tõele, minnakse ikkagi kasu saama, on need siis teemantid või kuld, nafta. Alati on motiveerivaks teguriks hoopis midagi muud.
WikiLeaksi tegevus on tänuväärt, sest nagu me ajaloost teame, siis ei ole alati asjad nii nagu olevikus tundub. WikiLeaks loob uusi teadmisi tavakodanikele ja teeb justkui suurpuhastust riigimeeste seast, sest kõik, kes on endast jälgi maha jätnud, paljastatakse ning ainult väärikad poliitikud jäävad. Ohte sellise avalikustamise tõttu ilmneb muidugi ka, sest need, kellega WikiLeaks võitleb, on väga mõjuvõimsad. Suurim vaenlane on hetkel kindlasti USA, sest riigi välisoperatsioonid ja luuretööd ei ole alati õiglased ja sooritatud neil põhjustel, mida tavakodanikele räägitakse. WikiLeaksi ootavad ees suured katsumused, sest juba ilmnevad mõrad ka seestpoolt ja vastuseis suurriiidele on ääretult raske ning verine.
No comments:
Post a Comment